Brändilugu · 2026
Võimas maa-alune miljardiprojekt, millesse iga jätkusuutlik ettevõte ka ise investeerida tahaks
Energeetikute seas tuntud trilemma seisneb küsimuses, kuidas tagada korraga keskkonnasäästlikkus, varustuskindlus ja taskukohane hind. Täielikult jätkusuutlikkusele orienteeritud Energiasalv Pakri pakub sellele probleemile pikas perspektiivis tõhusat ja läbiproovitud lahendust.
Olukorras, kus tuul kõvasti puhub ja päike eredalt paistab, ületab Eesti elektritootmine mitmekordselt meie tegeliku tarbimise. See energia müüakse poolmuidu naabritele maha, sest salvestamise võimalusi meil riigis napib. Mõned tunnid hiljem tuule vaibudes ja päikse loojudes, ostetakse sedasama energiat välismaalt kalli, teinekord lausa röögatu hinnaga tagasi. Vägisi tekib küsimus, kus on loogika?
Fossiilkütuste kasutamine peab hakkama taanduma ja kuna ei päikest ega tuult saa nupust käivitada, on taastuvenergia salvestamine kriitilise tähtsusega. Valitsuse tasandil on vajalik teadlikult tulevikku vaadata. Riigi energiatootmine peab olema stabiilne, jätkusuutlik ja optimaalselt hinnastatud.
Lahendus on olemas – Paldiski 500MW vesisalvesti
Kõik tunnistavad, et energiajulgeolek on väga oluline. Selle saavutamiseks on aga vaja langetada olulisi otsuseid ja teha kaalutud samme inimeste poolt, kes riiki juhivad. Eesti ja osaliselt ka Läänemere regiooni salvestusvõimsuse probleemi lahendab Lääne-Harjumaale planeeritav Energiasalv Pakri 500 MW 15 GWh vesisalvesti. Tegemist on mastaapse maa-aluse projektiga, mis saaks olla vundamendiks meie kodumaa energiajulgeolekule.
Rahvusvaheliselt audiitorettevõttelt KPMG tellitud mahukas kasude analüüs kinnitab, et tegu on plaaniga, mille sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju panustab positiivses mõttes väga võimsalt kogu regiooni.
Energiasalve projekt pakub varustuskindlust.
Vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse elementidele vastamiseks ei pea Energiasalv kusagilt kunstlikult vastavusi otsima – see on nende poolt pakutava lahenduse tehnoloogia ja tegevuse alustala.
Tavaliselt seostatakse suuri hüdroelektrijaamu ja vesisalvesteid mägiste piirkondadega, kus on ära kasutatud looduslikku kõrguste vahesid. Eesti nö lamemaal paraku mägesid pole ja väike hüdroelektrijaam Linnamäel riiklikus energiatootmises suuremahuliselt ei osale.
Selle tasasele maale omase probleemi aitab lahendada Energiasalv: jaam ehitatakse maa alla, kus nö ülemiseks veekoguks on Läänemeri ja alumiseks mahutiks 590–750 meetri sügavusele kaevandatavad reservuaarid. Energiasalve pump-hüdro vesisalvesti on kõige arenenum ja soodsaim pikaajaline salvestustehnoloogia.
Keskkonnamõjude hindamine on projektile juba tehtud. KPMG raport toob välja suure positiivse mõju. Näiteks hoiab Energiasalv ära kuni 584 tuhat tonni CO₂ heidet aastas, mis moodustab tervelt 4,1% kogu Eesti aastasest kasvuhoonegaaside emissioonist.
Keskkonnaalane võit peitub ka ringmajanduses ja maapõue väärindamises. Maa-aluste mahutite rajamise käigus tuuakse sügavusest välja tohutu kogus gneiss-kivimit – tugevat, graniidilaadset materjali. Eesti ostab praegu osaliselt graniitkillustikku teedeehituseks kallilt sisse ja siinsed lubjakivikarjäärid tekitavad kohalikes elanikes tugevat vastuseisu ning järgi jääb trööstitu maastik.
Gneissi kaevandatakse aga sügaval maa all, jättes maapinna puutumata. TalTechi ekspertide hinnangul võimaldab selle kodumaise materjali kasutuselevõtt vähendada graniidi importi 861 tuhat tonni aastas, säästes riigile sama aja jooksul 12 miljonit eurot.
Lisaks pikendab gneiss-killustiku kasutamine infrastruktuuriehituses teede eluiga ja säästab riigile tegevusperioodi jooksul teederemondilt tervelt 1 miljard eurot. Hoides ära 247 hektari ulatuses uute lubjakivikarjääride avamise maapinnal, säästetakse loodust ja kohalikke kogukondi.
Kogukonnale tuhandeid töökohti ja suur kasu elektritarbijale
Energiasalv Pakri on suutnud luua head suhted ka kogukonnaga ja plaanib panustada kohalike heaolusse. Lääne-Harju vallaga sõlmitud heade kavatsuste kokkuleppe raames rajatakse Paldiskisse kaasaegne väikesadam, mis tagab väikelaevadele kauaoodatud mugava ligipääsu merele.
Sotsiaalset ja majanduslikku kasu kohalikule kogukonnale jagub paljudeks aastateks, kogu tegevusperiood on arvutuste kohaselt 80 aastat. Riiklik ressursitasu laekub valla eelarvesse, võimaldades seda kasutada kohalike elu parendamiseks. Ligikaudu kümneaastase ehitusperioodi jooksul panustab projekt märkimisväärselt tööhõivesse: KPMG kasudeanalüüsi järgi toetavad Energiasalve ehitustegevus, gneisi väljatoomine ja väärindamine igal aastal keskmiselt 1342 töökohta.
Energiasalve sotsiaalne mõju ulatub Paldiskist kaugemalegi – otse iga Eesti elektritarbija rahakotti. KPMG analüüsi kohaselt toob vesisalvesti tegevusperioodil Eesti tarbijatele kokkuhoiu kogusummas 6,5 miljardit eurot. Sisuliselt aitab Energiasalv tagada elektrile stabiilsema hinna, muuhulgas tasandades tipuhindu.
Energiajulgeolek ja sageduse hoidmine
Laiemal tasandil puudutab Energiasalv otse regionaalset energiajulgeolekut. Pärast seda, kui Eesti ja Balti riigid eraldasid end Venemaa sagedusvõrgust, muutus sageduse hoidmine ja varustuskindluse tagamine elutähtsaks küsimuseks. Ei ole mõtet loota vananevatele põlevkiviblokkidele ega importida kriisihetkel hirmkalli hinnaga energiat.
Energiasalv pakub regioonile 500 MW juhitavat võimsust ja 1,2 TWh aastast ajatatud taastuvenergiat, mis katab ligikaudu 10% Eesti aastasest elektritarbimisest. See on strateegiliselt nii oluline projekt, et pälvis Euroopa Liidu PCI (Project of Common Interest ehk ühishuvi projekt) staatuse. Kogu ettevõtmine panustab otseselt ka lähiriikide ja kogu regiooni energia varustuskindlusesse, vähendades elektri importi ja säästes impordi vähenemiselt 183 miljonit eurot aastas.
Ettevõtte uue tegevjuhi Andres Veske sõnum on selge: “Meil on olemas maatükk, ehitusega alustamiseks vajalik osaline ehitusluba ja rahvusvaheline tunnustus. Projekt suudab tuua Eesti majandusse tegevusperioodil koguni 12,6 miljardit eurot lisandväärtust ja riigile 4 miljardit eurot maksutulu. Rohetiigri teekaart ja ekspertide ümarlauad annavad selge sõnumi, et taastuvenergiale üleminekuks on selline salvesti (häda)vajalik.”
Hetkel on projekt erarahastuse ja riikliku toetusmudeli otsimise faasis. Euroopast oleks võimalik kaasata sadu miljoneid toetusi ja fondidelt veelgi suuremaid investeeriunguid, kuid see eeldab, et Eesti riik näitab üles julgust positiivseid otsuseid vastu võtta. “Olgu siis osaluse või muu investeermiskindluse näol. Nii annab riigi kaasamine välisinvestoritele kindla signaali, et valitsus suhtub oma energiajulgeolekusse täie tõsidusega,” lisab Veske.
Millised võimalused veel on?
Eesti elektritarbimine tõuseb prognooside kohaselt aastaks 2035 võrreldes praeguse ajaga tuntavalt, kuna transpordisektor ja soojussektor elektrifitseeruvad kiiresti. Energiasalv Pakri tõestab läbi kolme jätkusuutlikkuse elemendi vaadatuna, et see miljardiprojekt lahendab korraga mitmeid keskkonnahoiu teemasid, elavdab kohalikku kogukonda ning säästab tarbija raha, tagades meie riikliku energiajulgeoleku ning hinnastabiilsuse. On aeg teha otsused, mis garanteerivad veel parema tuleviku meie kodumaale.