Postimees · Luksuslik Eesti · 2026
Eesti jahid sõidavad maailmameredel
Vaata originaalkujundust ajakirjasHarjumaal ehitatakse purjejahte, mis lähevad muuhulgas Ameerika, Šveitsi, Rootsi ja Taani omanikele. Eesti ostja seisab samal ajal Tallinna müügisalongis ja valib endale Briti kaatrit või Saksa purjekat. Siin ostetud alustest üks osa loksub hoopis Vahemere sadamates, teine osa künnab merd Muhu väinal. Valik on suur ja põhjuseid merele minna veelgi rohkem.
Uurimaks, mida kodumaal toodetakse ja müüakse, tuli pöörduda oma ala tegijate poole. Üks saadab oma tooteid peamiselt riigist välja rahvusvahelistele klientidele ja teine toob neid Eestisse. Ridas Yacht & Composites OÜ on Harjumaal jahte ja muidki tooteid tellijatele üle maailma ehitanud juba aastast 1993. Samas eesti kliendile pühendunud Baltic Cruisers OÜ toob Princess Yachtsi mootorjahte ja Hanse Yachtsi purjekaid kohalikule turule. Kogemusi jagab ettevõtte omanik ja hobimeresõitja Viktor Siilats.
Kui rääkida laevaehitusest Eestis, tuleb esimesena meelde Saaremaa, mille kuulsad paadi- ja laevaehitustraditsioonid ulatuvad sajandite taha. Samas on ajaloolisi uhkeid maailmamerd sõitvaid aluseid ehitatud juba üle 200 aasta, Käsmust Kablini. Enne Teist maailmasõda oli Eesti väikelaevaehitusel Läänemere ääres tõesti tugev nimi. Okupatsiooniaastad panid selle haru koos võistluspurjetamisega pooleks sajandiks pausile. Soomes ei katkenud miski ja tulemus on näha tänini: Nautor Swan ja Baltic Yachts kuuluvad maailma tippu.
Hea on tõdeda, et laevaehituses pole siinkandis hoog raugenud. Siinsetest tehastest väljuvad muljetavaldavad alused, mis paneks nii mõnegi meresõitja ahhetama.
Miljonijahid sünnivad Harjumaal
Täna leiab ühe tootja Tallinna lähedalt, Ridas Yacht & Composites OÜ tehases valmib ettevõtte andmetel aastas 5–10 alust pikkusega 35–50 jalga (ca 11–15 meetrit), lisaks ühekordsed eritellimused. Nii mõnelegi on see uudis, et sealt väljunud purjejahtidest suurim on olnud 138 jalga (42 meetrit) alumiiniumkerega kahemastiline ketš Melody, mis ehitati Lloyd’s Registeri reeglite järgi. Lisaks on tehtud ORC klassi võistlusjahte koostöös Cossutti disainibürooga.
Põnevaid projekte jagub: Taani luksusjahibrändile Royal Denship valmis Eestis kolm 85-jalast (ca 26 meetrit) alust: kered, tekid, vaheseinad ja viimistlus. Lisaks väärib äramainimist Rootsis auhinnatud purjejaht DIVA 38, mida on tehases ettevõtte andmetel ehitatud juba üle 30.
Aga mitte ainult uhked purjejahid ei valmi selles tehases. Huvitav fakt Ridas Yacht & Composites OÜ kohta on see, et peale merealuste on valmistatud ka 155 rongi esiotsa, igaüks kaalumas pool tonni. Hetkel on ehituses Rootsi disaineri purjejaht Heyman 42 PPH, nüüdseks järjekorras juba kuues.
Uusim oma toode on Ridas 62: ligi 19-meetrine RIB-tüüpi mootorpaat, mille kere joonised on loonud taas Itaalia disainibüroo Cossutti ja mis suudab kihutada kuni 35 sõlme. Märkimisväärne osa Eestis ehitatud kallitest jahtidest sõidab täna maailmameredel välismaiste omanike juhtimisel.
Mida eestlane siis ostab?
Siilats toob välja konkreetse numbri. Tema ettevõtte kalleim Eestis müüdud alus on 23-meetrine Princess, hinnaga üle kolme miljoni euro. Meresõitu armastava kliendi jaoks algab tavaline tehing tihtipeale messilt. Ostja tutvub paadiga Düsseldorfis või Cannes’is. Edasi tuleb lisavarustus ja sisekujundus punkthaaval paika panna.
„Tegemist on päris palju, aga tulemuseks on just see, mida klient soovib,“ selgitab ettevõtte juhatuse liige. Valmimine võtab sõltuvalt tootjast ja mudelist aega kuuest kuust kahe aastani.
Praegu on Eestis suurim Princess 15-meetrine F45, mille Baltic Cruisersi hinnakirjas saab kätte ligikaudu 780 000 euroga (lisandub käibemaks). Sel sügisel esitles Princess Cannes’i jahifestivalil oma uut 27-meetrist mudelit X90. Seitse alust broneeriti tootja tehases ära enne, kui esimene neist vette lasti. Baltic Cruisersi sõnul võis teravam silm sama jahti näha juba tänavu suvel Eesti vetes, isegi enne maailma esmaesitlust.
Kõige kallim viis tasuta kohale jõuda
Purjetajate seas on levinud vahva ütlus, et purjetamine on kõige kallim viis kusagile tasuta kohale jõuda. Uku Randmaa otsustas teha ühe korraliku investeeringu ja purjetas peatustega ümber maailma Hanse 430-ga. Peale seda läks Golden Globe’i võistlusele sõitma Rustler 36-ga, lõpetades auväärse kolmanda kohaga. Randmaa kirjutas ennast viimati mainitud teoga Eesti purjetamise ajalukku. Siilatsi sõnul loeb tõesti Randmaa eeskuju ostjatele siiani ja tema järel on eestlastest Hansedega ümbermaailmasõitjaid teisigi. Peale reisi sai Randmaal välja antud ka raamat ja temast on saanud omamoodi Hanse brändisaadik.
Aga põhjus, miks eestlane purjejahi ostab, on ettevõtte juhi sõnul hoopis mujal. „Eesti purjetajad ongi mõnes mõttes erilised. Pühapäevapurjetamist on siin oluliselt vähem kui mujal maailmas,“ jagab Siilats. Regattidel osaletakse tema hinnangul arvukalt, eriti Muhu Väina regatil ning treening- ja võistluspurjetajaid jagub üle Eesti.
Võistlushimu ei ole siin uus. Juba 1883. aastal peeti Pärnu jõel paatidega võidupurjetamine, mida loetakse Eesti võistluspurjetamise dokumenteeritud alguspunktiks.
Eestlase jaoks on rolli mänginud ka ajalugu, mis omamoodi mõjutanud merel käimist. „Oli aeg, kus sport oli tavakodanikule ainus legaalne viis merele pääseda,“ tõdeb Siilats. Võistluspurjetamise soov on endiselt tugev ja nii ostetaksegi purjejahte pigem teistega mõõduvõtmiseks.
Mootorpaadid on need, millega lihtsalt vaba aega sisustatakse ja neid soetatakse mehe sõnul sageli hoopis Vahemerel sõitmiseks. Üldistavalt võiks öelda, et mereentusiastidel jääbki purjejaht Eestisse, sest siin on kellegagi võistelda. Kaater läheb Vahemere sadamasse, sest seal on hea ilm.
Mida ostja hiljem kahetseb?
„Kõige sagedasem viga on oma võimete alahindamine,“ nendib Siilats. Seda nii meresõiduoskuste kui rahalise võimekuse osas. Eestlane ei taha osta üle oma võimete ega laenuga ja kuna ootamine kestab kaua, jõuab ta vahepeal raha juurde teenida. Juba tellitud paat tahetakse siis enne kättesaamist suurema vastu vahetada.
Teine asi, mis tähelepanu väärib, on viimase aja populaarsed kiired ja madalad paadid. Oma madala vööri ja pardaga ei paku sellised alused ei erilist turvalisust ega mugavust, arvestades seda, kui kergesti riided märjaks saavad. „Eks seal ilmneb ka üsna kiirelt see ohutuse ja olme arvelt tehtud kompromiss,“ toob Siilats välja. Siis hakatakse tema väitel soovima juba midagi, kus nii roolikambris kui kajutis saaks püsti seista. Samas, kõige olulisem on ikkagi kõigepealt merele pääseda ja siis juba vastavalt oma tundele ja võimalustele edasi liikuda.
Meri on ja meri jääb eestlaste südametesse
Eestlased on olnud kõvad laevaehitajad ja kaptenid juba sajandeid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et eestlane ei osta paati selleks, et seal istumist nautida. Ta ostab selleks, et midagi teha - olgu see siis Muhu väinas mõõduvõtmiseks või Vahemerel pikema suve nautimiseks.
Ühte asja tasub igatahes järgmine kord sadamas mõne uhke aluse kõrvalt mööda kõndides veel meeles pidada: üle maailma erinevate lippude all sõidab merd palju aluseid, mis meie kodumaal valmistatud. Selle üle võib eestlane uhkust tunda.