Postimees · Kodu ja Ehitus · 2025
Kuidas valida Eesti kliimas eramajale sobiv küttesüsteem?
Vaata originaalkujundust ajakirjasMaja ehitamisel või renoveerimisel on vaja teha palju otsuseid, millest üks tähtsamaid on küttesüsteemi valik. Igaüks tahab ju mugavalt elada ja kodus end hubaselt tunda. Eesti heitlik kliima aga esitab omad nõudmised. Suved on küll mõõdukalt soojad, kuid talved võivad olla külmad ja elukvaliteedi hoidmisel hakkavad rolli mängima tehnilised lahendused.
Küttesüsteemi valikul tuleb muidugi arvestada maja seisukorra, pindala, inimeste tarbimisvajaduste, koduomaniku soovide ja plaanitava eelarvega.
Igal üldlevinud küttesüsteemil on oma eelised ja puudused. Maja ehitama hakates on osal inimestel selge seisukoht, missugune küttelahendus valida. Teised jälle kasutavad n-ö välistusmeetodit, mil eemaldatakse võimalike variantide hulgast kõigepealt need, mis olenevalt eelistustest, ruutmeetritest või eelarvest kindlasti realiseerimiseks ei sobi.
Muidugi on majade kütmiseks palju võimalusi, millest mõned nõuavad ebatraditsioonilist lähenemist ja kindlat nägemust. Alljärgnevalt ülevaade levinumatest küttesüsteemidest, nende eelistest ja puudustest, et aidata teha parim otsus.
Ahjuküte loob tõelise kodusoojuse, aga esitab ka väljakutse – kes tahab kogu aeg puid tassida?
Ahjukoldes prõksuv tuli, soe tuba ja õdus olemine – kes sellest ei unistaks? Looduslähedane elustiil paneb paljudel südame kiiremini tuksuma. Selles on suur võlu ja omamoodi romantika – vedada puid tuppa, teha tuli, imetleda elavat leeki ja siis mõnuleda sooja tule ees või nautida ahju soemüüri kuumust.
Samas on selle ilusana tunduva elustiili taga peidus märksa vähem mugav reaalsus, sest küttematerjaliga seoses tõstatub hulk küsimusi, alustades puudega tegelemisest kuni siibri sulgemiseni.
Eelised
- Traditsiooniline ja hubane, loob meeldiva atmosfääri.
- Sõltumatus elektrivõrgust, tagab soojuse ka elektrikatkestuste korral.
- Suhteliselt madalad küttekulud, kui saab puid soodsalt osta.
- Ikkagi taastuvenergia!
Puudused
- Nõuab pidevat tööd: puude varumine, ladustamine, tuppa vedamine, tule tegemine ja järelevalve.
- Tuleohutuse tagamiseks ohutusnõuete ja dokumentatsiooni järgimine.
- Ruumiplaneeringu tõttu ei pruugi soojus ühtlaselt jaotuda.
Nagu näha, on ahjuküttel omad eelised, sealhulgas sõltumatus. Need argumendid võivad osa koduomanike jaoks üles kaaluda kõik negatiivse.
«Elektrihindade ootamatuid kõikumisi silmas pidades või juhul, kui soovitakse kodu kütmisel üldse mitte elektrist sõltuda, on kindlasti turvaline valik omada ahju, kaminat või kaunist suure klaasuksega pliiti. Oma 25-aastasele küttesüsteemide müümise kogemusele toetudes saame kindlalt väita, et kvaliteetsed ahjud on jätkuvalt populaarne valik: kaasaegsed ahjud, iseäranis voolukiviahjud, on väga tõhusad ja sobivad igati kasutamiseks peamise kütteallikana. Nende küttevõimsus on suur, salvestusaeg kuni 48 tundi ja tagatud on puhas põlemisprotsess,» selgitab OÜ Kodukolle LT müügijuht Kristjan Niine.
Ühtlaseks soojuse jaotumiseks on kindlasti parim, kui küttekolle asub hoone keskel. Soojuse jagunemisel mängivad rolli ka köetava pinna kuju ja vaheseinad. Seega, ideaalis peaks küttekolle asuma avatud ruumi keskmes – nii kiirgub ahi sooja igas suunas.
«Kaminal või pliidil saab kasutada soojusjõul töötavaid ventilaatoreid, mis aitavad ruumi kiiremini ja tõhusamalt soojendada,» pakub Niine lahenduse.
Pelletiküte pakub küll mugavust ja stabiilset soojust, aga kas see on alati usaldusväärne?
Pelletikatla soetamine eeldab tavaliselt kogu keskküttesüsteemi torustiku ehitust, kui mõned erandid välja jätta. Tõelist mugavust pakuvad ju soojad põrandad ja/või mõnusalt toasooja õhkavad radiaatorid. Kuigi süsteem saab ilma hooleta funktsioneerida olenevalt graanulimahuti suurusest ja temperatuurist mitu päeva, vajab see aeg-ajalt ikkagi koduomaniku tähelepanu.
Graanulehk pelletikütte puhul peetakse tihti puuduseks suurte nõuetega lisaruumi ehitust, sest levinumad katlad on suured ja tõele au andes mitte kuigi ilusad. Siiski on Eesti turul palju aastaid edukalt müüdud kauni disainiga pelletikaminaid, millel elava leegi imetlemiseks isegi klaasuks. Pole vaja suurt keldrit või garaažile laiendust ehitada, sest nimetatud pelletikamin võib ilutseda otse eluruumides.
Eelised
- Automaatne ja mugav – minimeerib käsitsi kütmise vajadust.
- Stabiilne soojus – sobib hästi pikkadeks külmadeks perioodideks.
- Keskkonnasõbralik – kasutab taastuvat energiaallikat.
- Puhas põlemisprotsess – suur kasutegur.
Puudused
- Nõuab graanulite ladustamiseks ruumi.
- Seadmete ja paigalduse hind võib olla kõrge.
- Regulaarne küttekolde ja süsteemi hooldus on vajalik, sest graanulid ei pruugi süttida.
OÜ Kodukolle LT müügijuht Kristjan Niine lisab: «Küttekolle saab tõepoolest kodus olla niisamuti osa disainist nagu iga teinegi sisekujunduselement. Klaasuksega kena pelletikamin on juba paljudes kodudes lahendanud asukoha probleemi. Erineva võimsuse, funktsionaalsuse ja välimusega pelletikaminad pakuvad mitmesuguseid võimalusi kodu soojana hoidmiseks ilma märkimisväärset lisaruumi nõudmata.»
Õhk-vesi-soojuspump on levinud lahendus paljudes Eesti kodudes, aga täielikult sõltuv elektrienergiast.
Kui kodu põrand on soe, tundub elukvaliteet juba hulga parem, kas pole? Varbad soojad ja ei pea kaugetest reisidest kuumal rannaliival unistamagi. Õhk-vesi-lahendus koos põrandaküttega saab tõesti pakkuda hulgaliselt mugavusi ilma suure hooldusvajaduseta. Muidugi on siingi omad miinused – suur sõltuvus elektrist ja hinnakõikumistest, mürast rääkimata.
Eelised
- Peaaegu hooldevaba.
- Soojustagastusega süsteemid on ühed kõige ökonoomsemad.
- Suhteliselt lihtne paigaldada, ei vaja palju ruumi.
- Korralikult soojustatud majas on küttekulud väiksed.
Puudused
- Sõltuvus elektrienergia olemasolust.
- Väga madala temperatuuri korral efektiivsus langeb.
- Välisosa tekitab teatud määral müra.
Õhk-vesi-soojuspumba efektiivsust ja küttevõimsust mõjutavad väga madalad temperatuurid (näiteks –20 °C), mille käigus kasutegur aina kahaneb. «Soojuspump hakkab kompressori võimsuse kahanemist kompenseerima elektriküttekehaga, mistõttu elektrikulu suureneb. Erinevatel tootjatel see küll varieerub, kuid võib öelda, et soojuspumba kompressoriga ei olegi mõistlik –20 kuni –25 kraadi juures tööd teha. See ei ole enam efektiivne ning masina eluiga võib hakata niisugustes tingimustes vähenema,» kirjeldab Prokliima projektijuht Sivar Mändul OÜ-st Climaservice.
Üks õhk-vesi-soojuspumpade puudus on müra. Mida teha? Muidugi sõltub palju seadme tootjast ja kvaliteedist, samuti tüübist. Sivar Mändul selgitab: «Näiteks monoplokk-seadmed, kus sise- ja välisosa vaheline soojuskandja on vesi, on tihtipeale vaiksemad kui split-tüüpi seadmed, kus soojuskandjaks on külmaagens (rahvakeeli lihtsalt gaas).»
Müra minimeerimiseks võiks seadmed paigaldada magamistubadest ja eluruumidest eemale. «Kindlasti ei tohiks õhk-vesiseadmeid paigaldada maja seina külge, vaid maapinnale spetsiaalsele raamile. Samas on tänapäevased hooned hea soojus- ja heliisolatsiooniga ning kvaliteetsed seadmed ei teegi palju müra,» on Prokliima esindaja Sivar Mändul veendunud.
Maasoojuspump on kodu kütmiseks küll ökonoomne lahendus, aga kas sobib maja ümbritsevasse pinnasesse?
Tehnoloogiliselt nutikas lahendus maasoojuspump annab võimaluse maa-alustest kihtidest saada kätte n-ö tasuta soojus, sest pindmiste kihtide all püsib temperatuur aasta läbi enam-vähem sama. Maasoojusenergiaga saab kütta nii suuri kui väikseid maju.
Eelised
- Väga tõhus ja stabiilne, tagab ühtlase soojuse aasta ringi.
- Keskkonnasõbralik, kuna kasutab taastuvat energiaallikat.
- Pikas perspektiivis madalad küttekulud.
Puudused
- Nõuab suuremat investeeringut.
- Paigaldamine on keerukam.
- Oleneb maja ümbritsevast pinnasest.
- Sõltub täielikult elektrienergiast.
- Müraallikas asub majas sees.
See süsteem on tõestanud oma töökindlust, vähest energiatarvidust ja keskkonnasäästlikkust, küll aga on investeering suurem ja kogu tehnoloogia sõltub siiski elektrienergiast.
Tihti tekib eelmainitud küttesüsteemi paigaldamisel küsimus, kui sügavale siis tuleks maasoojuspumba torustik paigaldada ja millised on erinevad paigaldusviisid (horisontaalne, vertikaalne). Vastuse annab kogenud projektijuht Sivar Mändul Prokliimast: «Maasoojuspumba maakollektori torustik tuleks horisontaalse süsteemi puhul paigaldada 1–1,2 m sügavusele. See on pinnasekiht, kuhu suve jooksul salvestub enim päikesesoojust, mida saab siis talvel hoone kütmiseks kasutada.»
Mändul selgitab, et vertikaalse maakollektori korral valitakse puuraugu sügavus projekteerija soovituste järgi, kes arvutab välja parameetrid, võtab arvesse hoone küttevajadust ja objekti geoloogilist olukorda.
Kokkuvõttes oleneb palju võimalustest ja eelistustest
Küttesüsteemi valik sõltub paljudest teguritest, sealhulgas isiklikest soovidest, eelarvest, maja suurusest ja asukoha eripäradest. Pelletiküte pakub mugavust ja keskkonnasõbralikkust, ahjuküte traditsioonilist soojust ja sõltumatust elektrienergiast, õhk-vesisoojuspump on peaaegu hooldevaba ning maasoojuspump tagab suure efektiivsuse.
Otsus, mis tehnoloogia abil oma kodu soojas hoida, on osa pikaajalisest investeeringust. Seega tuleb põhjalikult kõiki argumente kaaluda, arvestades iga detaili, sealhulgas hoolduskulusid. Lõpuks saab ju erinevaid küttesüsteeme omavahel kombineerida ja nautida näiteks sooja kaminahju ees pikutamist koos mugava põrandaküttega.