Postimees · Kodu ja Ehitus · 2025
Missugune soojustusmaterjal eramajale valida?
Vaata originaalkujundust ajakirjasSoe kodu on palju enamat kui lihtsalt soojapidav hoone. See on koht, kus tunda end turvaliselt, hästi ja veeta kvaliteetaega oma lähedastega.
Eramaja ehitus on suur investeering, kus on tarvis pöörata tähelepanu igale detailile. Üks aspekt, mis mõjutab maja energiatõhusust ja elukvaliteeti, on soojustus.
Korrektselt paigaldatud isolatsioon hoiab maja talvel soojana ja suvel jahedana, vähendades küttekulusid ja tagades mugava sisekliima. Tänapäeval on turul lai valik soojustusmaterjale, mis erinevad omaduste, hinna ja keskkonnamõju poolest. Käesolev artikkel annab lühiülevaate peamistest isolatsioonimaterjalidest, nende eelistest ja puudustest ning aitab teha teadlikuma valiku.
Mineraalvill on üks levinumaid soojustusmaterjale
Kaubanduses on laialdaselt saada villa, mis on valmistatud kas tehislikust mineraalkiust koos kivimite seguga ehk kivivill või taaskasutatud klaaskiududest, kvartsliivast, soodast jms ehk klaasvill. Selle materjali soojapidavuse tagab villakiudude vahel olev õhk. Kui kihid on paigaldatud korrektselt, annab selle materjaliga soojustamine karmis põhjamaade kliimas väga hea tulemuse.
Mineraalvilla eelised on korralik soojus- ja heliisolatsioon, vastavalt tulekindluse klassile hea tulekindlus, suhteliselt soodne hind ja üsnagi lihtne paigaldus.
Puudustena võib välja tuua riski, et mõnel juhul ärritab see paigaldamisel nahka ning pärast mõnda sorti mineraalvillast plaatide paigaldust võib maja siseõhus olev mikrotolm ärritada hingamisteid. Lisaks vajab see materjal kindlasti niiskuskaitset ja korralikku n-ö teipimist üleminekukohtadel.
Kumba siis valida, kas kivivill või klaasvill? Klaasvillast on võimalik toota soojapidavamat isolatsioonimaterjali, kivivilla kiud on palju lühemad ja seetõttu mahub materjali sisse vähem õhku, mis temperatuuri hoiaks. Klaasvillakiud on kivivillakiududega võrreldes mitu korda peenemad ja see annabki parema soojapidavuse.
Ökoloogilise maailmavaatega inimesed võiksid samuti eelistada klaasvilla, sest see sisaldab taaskasutatud toorainet ehk klaasi. Lisaks pressitakse klaasvilla tugevamini kokku, mis omakorda vähendab transpordi- ja pakendamiskulu.
Polüuretaanpritsvaht ehk PUR-vaht
Selle materjali paigaldamise käigus toimub paisumine soojustataval pinnal, mis täidab iga tühimiku ja aitab luua tõeliselt õhukindla kihi. Kuna PUR-vaht valmib kohapeal, välistab see suurte jääkide tekkimise. Kokku segatakse see kahest komponendist, mis haakuvad hästi maja seina, katuslae või vundamendiga. PUR-vaht sobib soojustamiseks igasse maja osasse ja seda on saadaval nii suletud kui avatud pooridega.
Polüuretaanpritsvahu plussid on suurepärane soojusisolatsioon, kattes hästi ka kõik ebatasasused. Teenusepakkujad väidavad, et kuna materjali soojapidavus on ülimalt hea, saab tänu sellele hoida kokku hoone konstruktsioonide paksuses. See omakorda vähendab terve maja ehituskulu. Nakkudes hästi kõikide pindadega ja muutudes tardumisel täiesti jäigaks, aitab see tugevdada kogu hoone struktuuri.
Ühe puudusena võib märkida suhteliselt kõrge hinna, sest nõuab lisaks toormaterjalile ka spetsiaalseid masinaid ja töömehi. Seda ei saa paigaldada, kui temperatuur on alla kümne plusskraadi. PUR-vaht valmib tugevate keemiliste reaktsioonide tulemusena, mis võib sisaldada ka keskkonnale kahjulikke kemikaale.
Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS
Kerge ja jäik plastvahul põhinev poorne soojustusmaterjal EPS koosneb 98 protsendi ulatuses õhust. Plaadid on kerged, lihtsalt käsitsetavad, ei kaota aja jooksul soojust isoleerivaid omadusi ega deformeeru. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud.
EPS-isolatsioonimaterjal on tugev ja seda kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel. EPS-plaatidega võib hoone soojustada keldrist katuseni. EPS-plaatidel on suurepärane soojusisolatsioon ja suur niiskuskindlus, sest sobib isegi pinnasesse paigaldamiseks.
Puudustena saab välja tuua selle tootmisprotsessi ja utiliseerimise, sest vahtpolüstüreen looduslikult ei lagune. Kuna see materjal ei hinga nii hästi kui vill, tuleb kindlasti pöörata tähelepanu soojustuskihtide vahel olevale ventilatsioonile.
Tselluvill
Selle materjali peamine koostisosa on ümbertöödeldud paber ehk olenevalt tootest 80–90 protsendi ulatuses sisaldab see taastoodetavat tselluloosi kiudu. Ökoloogiline ja jätkusuutlik valik, head soojustusomadused. Nii mõnelegi olulise argumendina ei tekita see allergiat. Tselluvillale lisatud boor ja boorakshape aitavad takistada tule levikut. Lisaks võib veel mainida, et väidetavalt osal majadel ei vajagi tselluvill eraldi aurutõkete paigaldamist, mis tähendab maja naturaalset n-ö hingamist.
Tselluvilla nagu igat puistevilla paigaldatakse spetsiaalse masinaga. «Tselluvillal on huvitav see, et välisvoodrit pritsitakse märgmeetodil. Liimi ja vee segu aitab paremini täita iga tühimiku ja hoiab soojustusmaterjali kindlalt paigal,» selgitab OÜ Werrowool tegevjuht Kaimar Kulbin.
Puitkiudvill
Valmistatud puidukiududest, eelistavad ka seda materjali keskkonnasäästu oluliseks pidavad koduehitajad. Ökoloogiline puitkiudvill on enamasti valmistatud purustatud saepurust või hakkpuidust, millele lisatakse aineid, mis kaitsevad materjali kahjurite ja tule eest. Sellel on samuti hea soojapidavus ning puistevillana võime täita iga pragu, et vältida külmasildade teket.
Puudustena võib välja tuua vajaduse kasutada spetsiaalseid masinaid, kuna paigaldatakse puistevillana. See aga võib tähendada pikemat planeerimist ja ooteaega ning kõrgemat hinda.
Veelgi looduslähedasemate soojustusmaterjalide nimekirja saab lisada kanepivilla ja linavilla, millel puudusteks kipuvad paraku olema keskmisest kehvem kättesaadavus, kõrgem hind ja nõudlikkus tingimuste osas.
Kanepivill on tõeliselt naturaalne materjal kodu soojustamiseks. See on keskkonnasäästlik ja valmistatud ilma kahjulike lisaaineteta, sobides nii uue kui ka vana hoone soojustamiseks. Mattide ja rullidena saadaval kanepivill on ohutu nii tootmisel kui ka paigaldamisel, säilitades kuju ja funktsionaalsuse. Tänu ainulaadsele niiskusregulatsioonile loob see majas tervisliku sisekliima ja hea heliisolatsiooni.
Võrreldes mõnede teiste soojustusmaterjalidega võib kanepivill olla keskmisest kallim, tähendades suuremat ehituse eelarvet. Teiseks võib kättesaadavus piirkonniti erineda ning tuntavalt tarneaega mõjutada.
Vead soojustamisel, mis võivad kalliks maksma minna
Eramaja soojustamisel tuleb hoolikalt valida nii õiged materjalid kui nende paksus. Tihti valitakse midagi soodsat, mis tegelikult oodatud tulemust ei anna.
Isoveri soojustusmaterjalide esindaja Ainar Albi paigutab enam levinud vigade hulka kehva paigalduse. «Ebapiisav aurutõke, halvasti tihendatud liitekohad või külmasildade tekkimine vähendavad soojustuse efektiivsust. Lisaks on suur viga soojustamisel kesine ventilatsioon: õhutihedal hoonel võib halb ventilatsioon põhjustada niiskust ja hallitust.»
Põhiliselt on eksimused tingitud ikka teadmatusest. Soojustusega kaasneb alati lisaks teisigi töid, millele tihti alguses tähelepanu ei pöörata. Näiteks fassaadi lisasoojustamine: avatäidete paigaldamisel peab eraldi planeerima soojustuse nii väljapoole kui sissepoole. «Samuti on levinud viga tuuletõkkeplaatide kasutamisel see, et liidete tihendamisel kasutatakse teipimist, kuid see on keelatud. Lihtsama vastupanu teed minnes tehakse seda ikka. Sel juhul ei vastuta ei tuuletõkkeplaadi ega teibi tootja, et see lahendus ajas püsib ja toimib,» ütleb Albi.
Hoonet ehitades on vaja mõelda pikas perspektiivis, sest soojustusmaterjal on tegelikult ju investeering, et küttekulud oleksid tulevikus stabiilselt madalad. «Paraku ei ole soojustusega nii, et mõne aja pärast lisaks natuke juurde ja siis hiljem veel,» naerab Albi, kuid toob erandina välja horisontaalse soojustusena paigaldatud puistevilla, millega saab tõesti mõnes maja osas just seda teha.
Igaüks leiab vastavalt isiklikele eelistustele ja võimalustele parima lahenduse
Eramaja soojustamisel on mitmeid võimalusi, mis aitavad tagada meelepärase õhustiku ja vähendada energiakulu. Soojustusmaterjali valides on tarvis vältida külmasildade tekkimist. Seepärast kasutatakse ka tihti erinevate isolatsioonimaterjalide kombinatsiooni.
Tähtis on arvestada iga maja unikaalsusega, sest parim soojustuslahendus sõltub maja konstruktsioonist, asukohast, kliimast, eelistustest ja eelarvest. Seetõttu on soovitatav konsulteerida ehitusspetsialistiga, et leida sobivaimad materjalid ja meetodid.