Postimees · Auto ja tehnika · 2025
Auto korrosioonitõrje – investeering, mitte kulu
Vaata originaalkujundust ajakirjasKuigi uued sõidukid on tehasest tulles varustatud parema kaitsega kui kunagised Ladad või Žigulid, võib ikkagi ilusa pinna all peituda salakaval vaenlane - korrosioon. Põhjamaade kliimas sõltub auto eluiga paljuski sellest, kui edukas on lahing roostega. Tingimustes, kus talv toob teedele ohtralt lumist löga koos soolaga, tuleb teemasse tõsiselt suhtuda.
Korrosioon ei ole pelgalt kosmeetiline probleem. Õõnestades kriitilisi veermiku osi, ohustab see lõpuks nii rahakotti (läbi langeva järelturuväärtuse) kui ka hoopis olulisemat - isiklikku ohutust. Kuidas aga valida korrosiooniga võitlemiseks see õige ekspert, kes tagab, et neljarattaline sõber teeniks sind kauem ja hoiaks turvaliselt teel? Nõu annavad selle ala eksperdid ARS Autoteeninduse juht ja keretööde meister Andrus Aasamäe ja Krown Eesti tegevjuht Margus Tammsaar.
Kuidas sõiduki vaenlane korrosioon üldse tekkib?
Korrosioon ehk metalli roostetamine on salakaval hävitav protsess, mis mõjutab sõiduki eluiga ja ohutust. See elektrokeemiline reaktsioon nõrgestab metalli. Rooste tekkimine nõuab kolme põhielementi: metall, hapnik ja vesi/niiskus ehk siis elektrolüüt, mis kiirendab kogu protsessi.
Eesti ja teiste põhjamaiste riikide sõidukite jaoks on korrosiooniprobleem aga veel aktuaalsem, kuna siia lisandub võimas katalüsaator sool. Teedele puistatuna on soolalahus rooste tekkimiseks kui "turbomootor", sest see on tugev elektrolüüt. Soolaga rikastatud vesi (mida talvel on teedel küllaga) võimaldab elektronide liikumist metalli pinnal kordades kiirendada, võimendades korrosiooniprotsessi veelgi.
Tagajärjena tungivad soolad metallpindadele ja kiirendavad rooste teket, muutes meie kliima üheks „soodsaimaks“ keskkonnaks sõiduki korrosiooni tekkimisele. Seetõttu on korrosioonitõrje siinsetes tingimustes pigem vajadus kui luksus.
Millal on õige aeg tõrjet teha ja kui tihti?
Eksperdid on arvamusel, et korrosioonitõrjet on mõistlik teha nii uutele kui kasutatud autodele. Ideaalis tuleks seda teha kohe ostujärgselt, et kaitsta tühimikke ja sisepindasid, kuhu tehastehnoloogia enamjaolt ei ulatu. See hoiab ära rooste tekke enne, kui see alatagi saab. Üldjuhul säilib uue auto garantii ka siis, kui teenust osta väljapool autosalongi.
„Kasutatud autode puhul aeglustab korrosioonitõrje käimasolevat protsessi oluliselt ja kaitseb veel puutumata alasid. Siinkohal on muidugi oluline meeles pidada, et kui sõidukil on tugev roostetus keredetailidel või põhjas juba augud, tuleks detailid esmalt loomulikult remontida ja seejärel tõrjet teha,“ toonitab Tammsaar.
„Korrosioonivastast töötlust soovitame teha iga kahe aasta tagant kui sõiduk on tavakasutuses,“ selgitab Tammsaar ja lisab, et regulaarne kordamine tagab kaitsekihi pideva toimivuse. Aasamäe lisab, et kui sõidetakse väga poristel-mudastel teedel või lausa maastikul, tasuks tõrjet teha iga aasta.
Kuidas valida õige teenusepakkuja?
Kuna korrosioonitõrje on investeering, tasub valiku tegemisel olla hoolikas. Alati on mõistlik uurida töökoja kohta, kuhu plaan sõiduk viia ning küsida järgmisi küsimusi:
Milline on ettevalmistusprotsess? Kas auto pestakse, eemaldatakse põhjakatted, puhastatakse lahtisest roostest ja kuivatatakse põhjalikult? Ettevalmistus on kvaliteetse tulemuse alus!
Missuguseid korrosioonitõrje jaoks vajalikke aineid kasutatakse?
„Teenuse valikul on oluline tähelepanu pöörata mitmetele detailidele. Üle tuleks vaadata tööetappide hulk ja mida antud protsessi käigus täpsemalt tehakse. Näiteks, kas auto põhja pestakse korralikult, kui palju autot lahti komplekteeritakse, et korrosioonikaitse pääseks ka kaetud pindade taha, milliseid kohti töödeldakse, kas paigaldatakse kaks kihti või üks kiht korrosioonikaitseainet jne. Samuti tuleks teenusepakkujalt uurida, kas tehakse keresse täiendavaid avasid, et vahend igale poole pääseks,“ selgitab Aasamäe ARS Autoteenindusest.
Miks võib hind teenusepakkujate juures nii erinev olla?
Kuna teenusepakkujaid leidub siin ja seal, tuleb kriitilise pilguga vaadata, mida antud ettevõte korrosioonitõrje nimetuse all tegelikult teeb. Hinnaerisusi loovad nii materjalid, kvaliteet kui teenuse etappide hulk.
Mõned ettevõtted pakuvaid vaid lihtsa korrosioonitõrjevahendiga ülepritsimist, teised aga võtavad ette märksa põhjalikuma puhastuse enne, kui üldse peamise tööprotsessi juurde jõutakse. Nii tagatakse pikemaajalisem tulemus, et investeering saaks olla õigustatud.
Suure kogemusega Andrus Aasamäe ARS Autoteenindusest räägib, et oluline pole ainult nähtav rooste, vaid suurt tähelepanu tuleb pöörata veermiku nö peidetud pindadele. Põhiliselt roostetavad näiteks raamide sisepinnad tänu aja jooksul sinna kogunenud mustusele ja niiskusele. „Näiteks maasturite raamidel on mitmeid külgmisi avasid, kust muda sisse pääseb, kuid põhjas olevad avad liialt väikesed, et sealt mustus ise välja tuleks. Raami sisse sattunud pori seob ja hoiab endaga hästi niiskust, mis omakorda kiirendab korrosiooni tekkimist veelgi,“ selgitab Aasamäe ARS Autoteenindusest.
Kvaliteetse töö teostamiseks tuleb eemaldada põhjaplastikud ja muud detailid, seejärel auto põhi ja porikoopad korralikult puhtaks pesta. „Alles peale täielikku kuivamist saab peale panna roostemuunduri, immutusõli ja lõpuks põhja kaitsevaha. Maksimaalselt hea tulemuse saavutamiseks on vaja kasutada kolme kaitsekihti,“ selgitab kogu tööprotsessi Aasamäe ja lisab, et nii mõnigi teenusepakkuja nii korralikku teenust ei paku, mis võib tähendada küll soodsamat hinda, kuid ka kesisemat tulemust.
Maasturite raamide puhul, eriti nende, mida mudasematel teedel kasutatakse, tuleb korrosioonitõrjet teha eriti põhjalikult. „Raami sisse kogunenud mustuse pesemiseks saab kasutada spetsiaalselt autoraami pesurit, vajadusel kasutatakse lisaks suruõhuga puhastamist. Seejärel kuivatatakse raami sisepind ning kaetakse immutusõliga. Alles peale kuivamist pihustatakse raami sisse suure survega vaha baasil korrosioonikaitsevahend, mis lisab täiendavalt roostetamist takistava ja vett hülgava kaitsekihi,“ toob Aasamäe välja.
Autoomaniku meelespea: mida ise saab teha?
Kuigi spetsialiseeritud tõrje on korrosioonivastases võitluses esmatähtis, on ka omanikul igapäevaselt võimalik oma auto eest hoolt kanda.
Krown Eesti tegevjuht Tammsaar selgitab, et korrosiooni ennetamisele aitab kaasa auto regulaarne pesu. „Autot on mõistlik pesta ka talihooajal, et eemaldada võimalikult palju soolajääke. Oluline on auto põhja pesemine, kuid seda on spetsialiseeritud teenusena paraku juba raskem leida,“ räägib Tammsaar ja rõhutab, et soolaseguse pori eemaldamine kogu autolt on korrosiooniga võitlemiseks ülimalt oluline.
Mõned autoomanikud võivad kaaluda ka ise korrosioonitõrjet teha, kuid hea tulemuse saavutamiseks on vaja vastavaid tingimusi. Selleks on kuiv ja soe koht, tõstuk ning korralikud vahendid. „Põhja ja eelkõige alusraami on koduste vahenditega väga raske pesta, see töö on mõistlik jätta meistritele, kel on selleks spetsiaalsed vahendid,“ lisab Aasamäe. Kvaliteedi ja katvuse osas paistab siinkohal professionaalne teenus tõepoolest usaldusväärsem ja mõistlikum valik olevat.
Kokkuvõtteks saab öelda, et korrosioonitõrje on pigem oluline investeering kui kulu. Mõistlik on seda teha nii uutele kui kasutatud autodele. Meeles tuleb pidada, et teenusepakkujat valides on oluline küsida õigeid küsimusi. Ise saab oma neljarattalise sõbra eest hoolitseda regulaarse pesemisega. Pidev ja korralik hoolitsus on aluseks sõiduki pikaajalisele töökindlusele.