Postimees · Energiasäästlik kodu · 2025
Energiaefektiivsus tõhusa soojustuse näol
Vaata originaalkujundust ajakirjasMeie kliimavöötmes unistus soojast kodust väikeste küttekuludega on enamikel koduomanikel südames, kuid tee selle saavutamiseks võib olla kallis ja käänuline. Võtmesõnaks hoone isolatsioon, tuleb parima tulemuse jaoks teha hulk teadlikke valikuid. Omalt poolt on tõuke efektiivsemaks soojustamiseks andnud ka kliimaministeerium aina karmimate nõuetega, kuid suur töö ja kulud tuleb katta ikka koduomanikul. Millele oleks vaja tähelepanu pöörata, et saavutada aina suurem soojapidavus?
1. juunil 2025 jõustusid uuendatud hoonete energiatõhususe nõuded. Kui muudmoodi ei saa, sunnib riik läbi mõtlema, kuidas oma kodu energiaefektiivsemaks muuta. Maja soojustamiseks kasutatakse väga palju erinevaid materjale ja meetodeid. Milline neist aga konkreetse objekti puhul välja valitakse, on paljuski isiklike võimaluste, informeerituse taseme ja eelistuste kombinatsioon.
Soojustusmaterjalide valik on lai
Teaduse arenedes laieneb üha enam nii isolatsioonimaterjalide valik kui efektiivsus. Oluline on materjalide soojajuhtivus ehk lambda väärtus ning nende sobivus hoone konstruktsiooniga. Sama tähtis on kvaliteetne paigaldus, et vältida niiskusega seotud probleeme ja külmasildade teket. Parima energiatõhususe saavutamiseks tuleb projekteerimise algusest peale planeerida materjalid, mis pakuvad optimaalset tasakaalu soojapidavuse, tuleohutuse ja niiskuse juhtimise vahel.
Isolatsioonimaterjalid meie kliimas peavad suutma taluda nii pikaaegset külma, rõskust kui aitama kaitsta tormituulte eest. Millised on kõige populaarsemad ja samas energiaefektiivsed? Vaatame üle ehitusturul enim tuntud materjalid.
Mineraalvillad: kivivill ja klaasvill
Plussid: tulekindlus (mittesüttiv), lihtne paigaldada ja pakub lisaks soojale ka head heliisolatsiooni.
Miinused: vajab niiskuse eest korralikku kaitset, ülipeen tolm võib ärritada hingamisteid.
EPS plaadid
Plussid: väga hea niiskuskindlus, sobides hästi ka soklitele ja vundamentidele. Kaalult kerge, lihtne paigaldada ja soodne hind.
Miinused: madal tulekindlus (süttiv), rabe, halvasti nö „hingav“ materjal, seega ei pruugi sobida kõigile konstruktsioonitüüpidele.
Polüuretaanvaht ehk PUR-vaht
Plussid: väga hea soojapidavus – saavutab efekti õhema kihiga, täidab iga tühimiku.
Miinused: kõrgem hind, nõuab paigalduseks spetsiaalset varustust ja kogenud meeskonda.
Tselluvill (tselluloosil põhinev puistevill)
Plussid: keskkonnasõbralik – valmistatud taaskasutatud paberist, laseb hoonel „hingata“. Paigaldatakse märgmeetodil, mis täidab kõik praod.
Miinused: niiskuse puhul kuivamisaeg pikem kui mineraalvilladel. Vajab spetsiaalset paigaldusmeeskonda.
Reaalne tulemus sõltub korrektsest paigaldusest
Äärmiselt oluline on meeles pidada, et lisaks soojustusmaterjali valimisele tuleb suurt rõhku panna korrektsele paigaldusele. Suheldes paljude ehitusettevõtjate ja soojustusmaterjalide müüjatega, tuuakse ikka ja jälle kõige suurema soojusenergia lekke tekitajana välja kehva paigaldust.
„Katuste ja katuslagede kaudu võib hoonest märkmisväärne kogus soojust lekkida. Oluline ei ole mitte ainult isolatsioonimaterjali valik, vaid täpne ja korrektne paigaldus,“ selgitab ligi 20 aastat katuste paigaldusega tegelenud ettevõtte TTK Grupp OÜ juht Taisto Sõlg.
Samuti paigutab kehva paigalduse enamlevinud isoleerimist puudutavate vigade hulka Isoveri soojustusmaterjalide esindaja Ainar Albi. „Ebapiisav aurutõke, halvasti tihendatud liitekohad või külmasildade tekkimine vähendavad soojustuse efektiivsust. Lisaks on suur viga soojustamisel kesine ventilatsioon: õhutihedal hoonel võib halb ventilatsioon põhjustada niiskust ja hallitust,“ selgitab ta.
Levinud vead hoone soojustamisel
Põhiliselt on eksimused tingitud ikka teadmatusest. Soojustusega kaasneb alati lisaks teisigi töid, millele tihti alguses tähelepanu ei pöörata. Näiteks fassaadi soojustamine, mille puhul avatäidete paigaldamisel peab eraldi planeerima soojustuse nii väljapoole kui sissepoole, aga sageli seda ei tehta.
«Samuti on levinud viga tuuletõkkeplaatide liidete tihendamisel teipimine, see on lausa keelatud. Lihtsama vastupanu teed minnes tehakse seda ikka. Sel juhul ei vastuta ei tuuletõkkeplaadi ega teibi tootja, et see lahendus ajas püsib ja toimib,» selgitab Albi.
Isoveri esindaja Ainar Albi mainib veel, et oluline on külmasildade vältimiseks erinevates konstruktsioonides (näiteks nurkades, aknaümbrustes) tagada katkematu soojustuskiht. Siin on tähtis oskuslik teipimine, mille võiks kindlasti professionaalide hooleks jätta.
Näiteks tselluvilla puhul, mis valmistatud ümbertöödeldud paberist, aitab külmasildasid vältida spetsiaalse masinaga paigaldus, mis täidab kõik augud ja praod. „Tselluvilla puhul on huvitav see, et välisvoodrit pritsitakse märgmeetodil. Liimi ja vee segu aitab paremini täita iga tühimiku ja hoiab soojustusmaterjali kindlalt paigal,» räägib tselluvilla tootmisega tegeleva ettevõtte Werrowool OÜ juht Kaimar Kulbin.
Lisaks on tähtis korralik auru- ja tuuletõke, mis tagavad, et niiskus ja välisõhk ei pääseks hoone konstruktsioonidesse. Nii on soojakadu minimaalne ja hoone eluiga pikem.
Tõhusa ja energiaefektiivse soojustamise puhul ei saa mööda vaadata ka õigesti planeeritud ventilatsioonist. Kui õhk liigub majas kehvasti, on hallitus kiire tekkima, mis omakorda võib laastavalt mõjuda nii hoone konstruktsioonidele kui elanike tervisele. Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem aitab energiatõhusust tõsta ja hoiab siseõhu kvaliteedi heal tasemel.
Energiaefektiivsus on ehituse prioriteet
Aina energiatõhusamaid otsuseid soojustusmaterjalide valimisel sunnib tegema lisaks maja omaniku ootustele koos tõusvate energiahindadega ka riiklik nõue ehitada A-energiaklassile vastavaid hooneid.
Kuigi kaasaegsed materjalid pakuvad mitmekülgseid võimalusi, on parima tulemuse saavutamiseks kriitilise tähtsusega kvaliteetne ja korrektne paigaldus ning õigesti planeeritud ventilatsioon. Hea on meeles pidada, et soojustus on pikaajaline investeering, mis vähendab kulusid, tõstab kinnisvara väärtust ja tagab hoone vastupidavuse aastakümneteks.